Vaasi Hobutalu

Raskeveohobused

Vanadel eestlastel oli tore ütelus: "Kui ardenn tuleb, siis maa müdiseb!" See lause kehtib ka tänapäeval hoolimata sellest, et neid suursuguseid maamüdistajaid nii vähe järele on jäänud.

Eesti raskeveohobune on keskmise suurusega tüse ja madalajalgne põllumajandushobune. Tema pea on suur ja nina pikk, kael lühike ja lihaseline, selg samuti lühike, aga lai. Ta paistab silma hästi arenenud lihastiku ja tugeva luustiku poolest, kabjad aga kipuvad olema rabedasarvelised. Värvuselt võib eesti raskeveohobune olla raudjas, kõrb, kollakashall, hallikaspruun või must.

Nii nagu korralikule tööloomale kohane, on eesti raskeveohobune vastupidav ja tugev, hea tervise ja rahuliku loomuga.  Ta sobib hästi nii oma turjal inimesi sõidutama, kui saani või vankrit vedama. Tema laial seljal esimest ratsasõitu tehes vabanevad suurte loomade ees hirmu tundvad algajad ratsutajad hobusehirmust. Seetõttu on ta pälvinud suure populaarsuse ka välisturistide seas ning nii mõnigi soomlane või rootslane ihkab rahulikku ja tugevat „eestlast" oma koju kaasa võtta.

Eesti raskeveohobune on peale töö ja meelelahutuse vajalik loom ka keskkonna hoidmisel ja maastikupildi kujundamisel.


 

Vaasi Hobutalus  kasvab hetkel üks eesti raskeveohobune. Kindlasti ei jää ta ainsaks.

NATT

Tõug ja sugu: Eesti raskeveohobune, ruun
Isa: NAKSUR 2137 ER (1987)
Ema: KATI 6332 ER (2007)

Natt on väiksemat kasvu 2011. aastal sündinud raskeveo ruun. Tegemist on uudishimuliku ja väga iseseisva hobusega, kes omab meil karjaliidri kohta. Natt alles kohaneb inimesega ning loodetavasti näeme teda varsti sadulas.